Autor:
Normunds Berzinš

Teadlased arendavad uusi meetodeid antimikroobse resistentsuse kontrolli all hoidmiseks

Antimikroobse resistentsuse õigeaegne avastamine on ülioluline mitmete meditsiiniliste seisundite, sealhulgas sepsise korral, mis põhjustab aastas maailmas 11 miljonit surma. Edukaks antimikroobse resistentsuse vastaseks võitluseks on vajalik teadlaste rahvusvahelist koostööd, ühtlustatud tervishoiupoliitikaid ja innovatsiooni,  laialdast andmekogumist ning tõhusat ressursikasutust. Kevadel algas tehnoloogiainstituudis 2 projekti, mis panustavad antimikroobse resistentsuse (AMR) ohuga toimetulekusse. 


Projektis „Standardiseeritud Ühe Tervise lähenemine antibiootikumide jääkide ning antibiootikumi- ja raskmetalliresistentsuse seireks Baltikumi regiooni veekogudes“ arendatakse välja jätkusuutlik metoodika AMR seireks veekeskkonnas Läänemere riikides. Eesmärgiks on selgitada, kuidas täpselt keskkonda ja elusloodus aitavad kaasa resistentsuse levikule inimmeditsiinis. Professor Tanel Tensoni sõnul on vaatluse all (reo)vesi ja veelindude väljaheited ning uuritakse AMR bakterite, resistentsusgeenide, antibiootikumi- ja raskemetallijääkide esinemist. „Uurime ka seda, kuidas linnud Balti merel antibiootikumiresistentsust edasi kannavad. Balti meri on kui väike mudelsüsteem ning see võimaldab meil minna rohkem süvitsi- varem ei ole sellisel väiksel alal nii põhjalikku uurimust tehtud“, rääkis Tenson.


Antibiootikumiresistentsuse leviku vähendamiseks vajame õigemat ravi ja tihti tuleb otsuseid teha kiiresti. Algatuse „Tõhus kiire diagnoosimine ja ravi antimikroobse resistentsusega bakterite puhul“ (ERADIAMR ) eesmärgiks on kiirendada AMR diagnostikat haiglates ning isikupärastada antibiootikumiravi. „Meil on töös kaks täiesti uudset lahendust, mis põhinevad biofüüsika tänapäevastel arendustel: mikrofluidikal ja mikroobide tekitatud võnkumiste tuvastamisel. Neid kombineerides loodame antibiootikumiresistentsust tuvastada kiiremini kui seni seda tehtud on“, selgitas Tenson. Plaanis on loodavat uuenduslikku lähenemist katsetada kuuel levinumal AMR patogeenil, mis on põhilised sepsise tekitajad ja muutuvad üha resistentsemaks tavapärase antibiootikumravi suhtes. Kogutud andmeid analüüsides püüavad teadlased  välja arendada diagnostikaplatvormi, mis võimaldab ennustada haigla isolaatides iga bakteritüve jaoks optimaalse antibiootikumi annuse. 
 

CERN

Eesti täisliikmesus CERN-is laiendab Tartu Ülikooli teaduskoostöövõimalusi

Clevoni sõidukid

Tartu Ülikooli eestvedamisel asutakse parandama isejuhtiva rasketehnika ohutust

Müürloogad

Taimekasvu ergutamiseks fotosünteesi häkkimine võib olla arvatust keerukam